Kutsikas tuleb perre

Kuidas kasvatada õnnelik kutsikas?

OTSUSTATUD – VÕTAME KOERA

See on väga tore otsus, sest koerad on väga lojaalsed sõbrad ja ta saab olema ilmselt su ainuke sõber, kes armastab sind rohkem kui iseennast.

MIS KAASNEB KOERA VÕTMISEGA? MIDA PEAKS TEADMA? KAS MU ELU MUUTUB?

• Kutsika eest hakkab hoolitsema täiskasvanud inimene – alati – ükskõik, mida lapsed kokku lubavad, siis hoolitsemine ja koera eest vastutamine jääb täiskasvanu kanda;

• Kutsikas on elusolend, mitte mänguasi, mis ostetakse lapsele. Kutsikas/koer on pereliige, kelle vajadustega peab arvestama samuti nagu laste vajadustega;

• Kutsika ja lapse kasvatamisel on väga palju sarnasusi – pead arvestama, et vähemalt esialgu tuleb su perre nn üks laps juurde;

• Kutsikas peab sind oma vanemaks. Koerte käitumist saab võrrelda hundi käitumisega karjas – kutsikas teab, et  sina oled karja juht ehk tema vanem. Tulenevalt hundikarjas käitumisest, siis koer ei hakka kunagi oma „vanemate“ üle domineerima. Seega ei ole põhjendatud jõuvõtete kasutamine koera endale allutamiseks. Hundikarjas kasvatavad vanemad oma kutsikaid hea ja lahkusega ning ei karista neid kunagi füüsiliselt. Sellist käitumist peaks ka inimene järgima. 
  Muideks, inimene on ainuke imetaja loomariigis, kes oma järglasi füüsiliselt karistab!

MA TAHAN, ET MU KUTSIKAS / KOER OLEKS ÕNNELIK! MIDA MA PEAN TEGEMA?

See on väga lihtne! Armasta teda tegudes mitte sõnades!

MAGAMINE

Kutsikal peab olema vaikne nurk, kus ta saab magada ja puhata. Üldjuhul magavad kutsikad 18-20 tundi ööpäevas ja koerad 14-16 tundi ööpäevas. Kui kutsikas magab, siis teda ei tohi segada! See tuleb ka pere lapsele selgeks teha! Rahus magamine tagab kutsikale turvatunde ja tasakaalu. Kuna kutsikas/koera on sotsiaalne olend, siis ta tahab magada teiste elusolenditega koos – selleks võib olla teine koer või inimene. Koera ei pea võtma enda juurde voodisse, aga tal peab olema võimalik tunda, et tema ümber on teised elusolendid. Kutsikat/koera ei tohi panna puuri kinni, kuna siis ei ole tal võimalik reguleerida külma-sooja tunnet, kui see peaks olema vajalik. Koerad vahetavad magamise ajal ja ka öö jooksul mitmeid kordi magamiskohta, kuna reguleeivad enda külma-sooja tunnet.

SÖÖMINE

Kutsika toit peab olema täisväärtuslik ja tasakaalustutud, et ta saaks kätte kõik vajalikud toitained, mida ta arenguks vajab. Sööda kutsikat alguses 4 korda päevas, 6 kuuselt 3 korda ja 12 kuuselt 2 korda päevas. Vahepeal võib mängida koeraga maiuseotsimise mänge (mis on nn vahepala eest). Vali oma kutsikale sobiv toit – kas kuivtoit, toortoit või segu mõlemist. Kui kutsikal on kõht täis, siis on ta rahulolev ja mänguhimuline. Taskaalustatud toit sisaldab loomset valku, süsivesikuid, rasvaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Koerad armastavad erinevaid maitseid – paku neile seda!

MÄNGIMINE JA SOTSIALISEERUMINE

 kutsikale on oluline pidevalt suhelda ja olla koos teiste koertega, et nendelt õppida ja neid jäljendada. Samuti on kutsika arenguks oluline mängimine teiste kutsikatega. Selle käigus nad õpivad tunnetama piire, kuidas teistega suhelda. 12 elunädalaks peaks kutsikas olema kohtunud ja näinud erinevaid koeri, inimesi ja situatsioone – täiskasvanud, lapsi, vanu, noori, eri tõugu, suurus, värvi kutsikaid, koeri. Siis kasvab temast terve närvisüsteemiga koer, kes pole pelglik.  

Kutsikatele meeldivad lõhnamängud, mida võiks mängida nii, et poetada talle maha maiuseid, mida ta lõhna järgi peab üles leidma. Sellist mängu võiks alustada väga lihtsalt ning järk-järgult peita maiuseid raskematesse kohtadesse, mis nõuab suuremat leidlikkust.

Kutsikatele meeldib mängida ka lastega ja täiskasvanutega. Siis oleks parim mäng palliviskamine ja köie tirimine. Tee kõike mõõdukalt – umbes 3 korda järjest.  Kui mänguhoos võtab kutsikas lapse jalast-käest hammastega kinni, siis tuleks kutsika tähelepanu mujale meelitada ja anda selle asemel mänguasi ja vabastada lapse käsi/jalg.

Osale kutsikaga mängu- ja sotsialiseerimise koolis. 

ÜKSIOLEK KODUS JA PUHTUS

Kui kutsikas tuleb oma uude koju, siis anna talle aega harjuda. Ka lapsed peavad andma kutsikale aega kohaneda oma uue koduga. Ära ole pealetükkiv, las kutsikas tuleb ise sinu juurde kui ta selleks valmis on. Ära aja teda taga, ta ei ole mänguasi, tal on tunded ja ta igatseb oma ema ja pesakonna järele. Harjumine võtab aega mitu päeva. Ära jäta kutsikat üksi koju. Üksiolekut peab harjutama järk-järgult. Ära jäta kutsikat terveks päevaks üksi koju (Sa ei jäta ju last ka üksida koju). Esiteks hakkab tal igav ja igavuse peletamiseks hakkavad koerad närima, kaevama ja muid tegevusi välja mõtlema, mis ei pruugi inimesele meeldida. Teiseks on hirmutav päev läbi üksinda olla ja siis võivad koerad hakata lakkamatult haukuma.

Pissima õpetamine lapi peale.  Üldjuhul kutsikad pissivad peale magamist ja peale ärevushetke. Pane kutsika pissimislapp kogu aeg samasse kohta. Taba see hetk ära, millal ta magamast tõuseb ja pane ta siis oma lapi peale, et ta teeks oma pissi sinna. Kui kutsikas pissib lapile, siis jäta see mingiks ajaks maha, et ta leiaks järgmine kord õige koha üles.  

SUHTLEMINE – KOERA/KUTSIKA KEHAKEEL

Ole koeraga suheldes rahulik ja siis on ka su koer rahulik. Kui sa räägid teise inimesega karjudes ja agressiivselt, siis koer saab aru, et sa riidled temaga, sellepärast on oluline jälgida, kuidas sa koera läheduses käitud. Koerad matkivad teiste käitumist – kui kodus on vanem koer, siis kutsikas võtab tema käitumislaadi üle, aga koerad matkivad ka inimese käitumist. Sellepärast on hea igas stressisituatsioonis jääd rahulikuks – siis teeb koer sama. Kui inimene kardab, siis ka koer kardab.

Koerad püüavad konflikte vältida. Nad on konflikte lahendavad loomad. Tavaliselt on inimesed need, kes loovad konflikte koerte ja inimeste vahel. Koertel on tugevad instinktid konfliktide lahendamiseks, suhtluseks ja koostööks.

Koertel on oma kehakeel, mida nad kasutavad suhtlemisel üksteisega ja inimestega. Sellepärast on oluline inimesel koerte kehakeele märgid selgeks õppida. Seda, millal koer rõõmus on, teame me kohe, aga olukordi, kus koer ebamugavustunnet kogeb, enamast inimene aru ei saa ja tõlgendab valesti. Märke, mis koeral ebamugavustunnet näitavad, on ca 30 erinevat. Need tegevused aitavad koeral rahuneda, sellepärast kutsutakse neid ka rahustavateks signaalideks. Eri signaalid näitavad erinevat pingetaset, mõned on tugevamad signaalid, mõned näitavad positiivset erutust.   

Kehakeel, mille abil koerad stressisituatsioonis ennast ja teisi rahustavad:

• nina ja mokkade lakkumine;

• haigutamine;

• pea ärakeeramine;

• selja või külje keeramine (ka istudes);

• silmade kissitamine ja pilgutamine;

• kaarega lähenemine;

• lõõtsutamine;

• enese raputamine;

• pingeline maapinna nuusutamine, nagu ei märkaks midagi muud;

• kõrvade peadligi hoidmine;

• Esikäpa üleval hoidmine;

• tardumine – stop – nii seisvas asendis, istudes või lamades;

• aeglustuv liikumine;

• kummardumine (esikäppade väljasirutamine);

• kahe vahelt läbi minemine ehk osapoole poolitamine – kui koerad on liiga lähestikku, siis kolmas osapool jääb nende vahele;

• „kutsika“ mängimine – tehes ennas väikeseks, näo lakkumine, silmade pilgutamine, „musitamine“

Ka haukumine on koera väljendusviis. Mõningad koerte märguanded on ähvardavad nagu urisemine, haukumine, hammaste näitamine, turjakarvade tõusmine, saba tõstmine, teise koera seljale pea panemine, otse pealeminek, jõllitamine. Neid märke tõlgendatakse tihti liiga tõsiselt, kuna enamus juhul on need tingitud erutusest situatsiooni pärast. Kui koer uriseb, siis ta annab väga tugeva signaaliga märku, et talle see situatsioon ei sobi ja siis peaks ta ka rahule jätma.

JALUTAMINE

Koertele meeldib liikuda. Nende loomulik keskkond on looduses liikumine. Kutsikaga jaluta lühikest maad. 6 kuuse kutsikaga võiks jalutada korraga maksimaalselt 1km. Kasuta alati trakse, kuna kaelas asuvad eluliselt tähtsad organid ja kaelarihm kahjustab neid organeid. Kaelarihm võib vigastada nahka/karva, kaelalihaseid, lümfisooni ja –sõlmi, harknääret, keeleluu, selgroolülisi ja –diske,seljaaju, närve, artereid ja veene, traheed, kõri, söögitoru, kilpnääret. Traksid peaksid olema eest V lõikega, et nad ei segaks esikäppade liikumist. Kehaosa peaks olema pikem, et rihm ei hõõruks esikäppade tagant õrna nahka. Alusta jalutama õpetamist toas või koduaias ja ära sikuta kutsikat rihmast. Lase kutsikal endale järgneda. Koera jaoks on jalutamine ümbruskonnaga tutvumine ning seda teeb ta läbi põhjaliku ja aeglase objektide (puud, põõsad, majanurgad, kivid jne) nuusutamine ja nuuskimise. See on koerale oluline, et ta saaks seda teha, sest sellega ta väsitab ennast mentaalselt. Kui lähed jalutama, siis võta endale see aeg ja lase koeral jalutuskäiku nautida  tema moodi.  Ära kunagi pane kutsikat jooksma ratta või auto kõrval, see on talle halb nii füüsiliselt kui mentaalselt.

Paku koerale vaheldust ja jaluta erinevates kohtades! Neile meeldib see!