Caramira teraapiad

Meie jaoks on oluline lemmiklooma nii füüsiline kui ka vaimne tervis. Caramira spetsialistid hoolitsevad, et ka sinu lemmiku vaimne tervis oleks parimas korras.

Bioresonantsteraapia -
L.I.F.E. Biofeedbacki seansind koertele

Pakume UUT teraapiavormi teie koerale.

Teraapia on andnud kiireid ja efektiivseid tulemusi agressiivsetele, närvilistele, hirmunud, ärevatele, kurbadele, melanhoolsetele, jt. käitumishäiretega lemmikloomadele. Enamus koerte omanikud näevad positiivseid muutusi koheselt või kuni 7 päeva jooksul pärast teraapiaseanssi. Mõnel juhul teraapia tulemused (suuremad positiivsed muutused) ilmnevad peale 2 seanssi.

Keskmine teraapia vajadus: 2-3 korda, sagedusega üks kord kuus. Peale 2-st seanssi koera omanik otsustab lisaseansi vajaduse järele.

Mida seansil tehakse?

Koer istub või lamab peremehe kõrval. Seejärel pannakse koera selja peale või alla kerge hõbeniitidega või anduritega tekk ning ühendatakse L.I.F.E. seadmega.

Seansi ajal tunneb koer ennast turvaliselt ja lõdvestunult. Terapeut leiab seadme abil koera infoväljast üles käitumishäireid – agressiivsust, närvilisust, hirme, ärevust, kurbust, melanhoolsust jt. tekitavad mõttemustreid. Samal seansil L.I.F.E. seadme abil kõrvaldatakse blokeeringud ja taastatakse tasakaal, mõjutades looma infovälja struktuure. Enamik koeri on pärast seanssi lõdvestunud ja lõõgastunud.

* Teraapiaseansil annab terapeut ka nõuandeid edaspidiseks toimimiseks, et koer oleks püsivalt õnnelik.

Kes on terapeut?

1. maist alustab tööd lemmikloomadega uus terapeut Monika Sulengo. Ta on läbinud teraapiakoolituse Biofeedback (Biotagasiside) ja Bioresonants alal terapeudi Ülle Toomeoja juures ja spetsialiseerunud lemmikloomade aitamisele.

Monika on õppinud loomade käitumisterapeudiks. Ta on tegelenud paljude probleemsete lemmikloomadega, nõustanud omanikke ja aidanud neid järje peale.

L.I.F.E. Biofeedback teraapia aitab aga läheneda lemmikloomade nii vaimsetele kui ka füüsilistele probleemidele palju sügavamal tasandil. Oma töös lähtub Monika printsiibist, et iga klient on eriline. Nii leiab ta just Sinu lemmikloomale sobiva viisi, kuidas teraapiat läbi viia, et see oleks võimalikult meeldiv kogemus ja samal ajal ka tulemuslik.

Mis on L.I.F.E. seade? L.I.F.E.’i seade on biofeedbacki (biotagasiside) ja elektrofüsioloogilise bioresonantsi (sagedusteraapia) põhimõttel töötav seade, millele on väljastatud Euroopa Liidus kehtiv CE-vastavussertifikaat ja registreeritud klassi 2A meditsiiniinstrumendina.

Senini on L.I.F.E.’i seade AINUS omalaadne, mille puhul terapeut saab tegeleda nii kliendi emotsionaalse kui ka vaimse tasandiga. Seade loeb võnkeid (sagedusi) mõõtes inimese või looma infovälja ning oskab sõnastada ka tema emotsionaalseid probleeme, andes teavet arvude, protsentide ja kirjelduste kujul.

L.I.F.E. Biofeedback teraapia Monikaga / kestvus ja hind

Kestvus 1 tund, hind 60 €

Monika Sulengo seanssidele registreerimine toimib e-maili teel:

petsbioresonants@gmail.com

NB! Registreerumiseks on vajalik lemmiklooma omaniku ees- ja perekonnanimi ning kontakttelefon. Selle olemasolu aitab vajadusel kiiresti Teiega aegade suhtes läbi rääkida või ettearvamatute muudatuste korral ühendust võtta.

Meie terapeut - Monika Sulengo

Koerte käitumisnõustaja-terapeut, lemmikloomade bioresonantsteraapia terapeut

Olen koertega aktiivselt tegelenud alates 14 eluaastast. Alguses vanaema kõrval, hiljem omal käel. Mul on kennel Gemmas Co, olen kasvatanud tiibeti mastifeid 15 aastat ja nüüd on mul lisaks ka väike tiibeti sanjel ja Siberi kass.

Alguses olid lemmikloomateemad mulle hobiks, seejärel tööks ning nüüd olen oma tegevusega laienenud erinevatesse teraapiatesse.

Alates 2009 aastast olen tegelenud lemmikloomatoodete müümisega Eestis. Olen üks Caramira brändi loojatest – Caramira on Eesti lemmikloomakasvatajate poolt loodud kaubamärk, mis turustab lemmikloomatooteid kassidele, koertele, pisinärilistele ja metsa- ning aialindudele. Caramira brändi tooted on kõik väga hea kvaliteedi ja mõistliku hinnaga, mis on välja valitud Eesti lemmikoomakasvatajate poolt pika testimise ja katsetamise käigus. Koerte ja kasside toitumine on olnud minu sügav kirg juba 10 aastat ning olen lemmikloomade toitumist õppinud nii raamatutest kui ka praktikast. Oman selles valdkonnas märkimisväärset kogemust – minu käest on saanud häid toitumisalaseid nõuandeid väga paljud koera-ja kassiomanikud.

2018 aastast olen laiendanud oma tegevust koerte ja kasside alternatiivteraapia valdkonda. Viin läbi koertele ja kassidele narkoosita hambakivi eemaldamise protseduure, mis on väga hinnatud teenus lemmikoomaomanike seas ning sellel on ka kiiresti kasvav nõudlus.

2019 aastal alustasin õpinguid Norra Rahvusvahelises Koertetreenimise koolis (International Dog Training School), kus omandasin koerte käitumisnõustaja-terapeudi oskused. Koerte käitumine on väga uus ja põnev ala, seda enam, et selle järgi kasvab nõudlus iga päevaga. Koerte treenimise meetodeid on juba praegu väga palju muudetud võrreldes 20 aasta taguse ajaga kui kogu treenimine käis koerte allutamise ja suures osas vägivaldsel teel. Tänapäeval treenitakse koeri üldjuhul positiivsete treenimismeetoditega, milleks on maiusega meelitamine ja kiitmine. Siiski on selles valdkonnas veel väga pikk tee käia, kuna kuulekuskoolitused (käsklused – istu, lama, seisa, kõrval jne.) ei ole enamjaolt see meetod, mida inimene silmas peab kui ta koeraga kutsikakooli läheb. Aga kahjuks on kuulekuskoolitused praegu enamasti ainsad, mida koertekoolis õpetatakse.

Hästi käituva ja vaimselt tasakaalus koera kasvatamiseks on vaja väga palju sügavaid teadmisi. Seda õpetabki peremehele ja koerale käitumisnõustaja-terapeut.  

2020 aastal jõudis minuni bioresonantsteraapia ning nähes neid imelisi tulemusi, mida antud teraapiaga on võimalik saavutada inimestel ja lemmikloomadel, saigi Üllega jõutud tõdemuseni, et mina võiksin antud teraapiavormi hakata pakkuma meie lemmikloomadele.

Aitäh, et usaldate mulle teraapiasse oma armasad loomad – loodan südamest ja pühendumusega aidata.

Artiklid, mida lugeda

Meie terapeut Monika on kirjutanud ja kogunud kokku mõned artiklid, mida ta soovitab lugeda, kui oled enda perekonda võtnud või mõtled võtta kutsika.

Kuidas kasvatada õnnelik kutsikas?

OTSUSTATUD – VÕTAME KOERA

See on väga tore otsus, sest koerad on väga lojaalsed sõbrad ja ta saab olema ilmselt su ainuke sõber, kes armastab sind rohkem kui iseennast.

MIS KAASNEB KOERA VÕTMISEGA? MIDA PEAKS TEADMA? KAS MU ELU MUUTUB?

  • Kutsika eest hakkab hoolitsema täiskasvanud inimene – alati – ükskõik, mida lapsed kokku lubavad, siis hoolitsemine ja koera eest vastutamine jääb täiskasvanu kanda;
  • Kutsikas on elusolend, mitte mänguasi, mis ostetakse lapsele. Kutsikas/koer on pereliige, kelle vajadustega peab arvestama samuti nagu laste vajadustega;
  • Kutsika ja lapse kasvatamisel on väga palju sarnasusi – pead arvestama, et vähemalt esialgu tuleb su perre nn üks laps juurde;
  • Kutsikas peab sind oma vanemaks. Koerte käitumist saab võrrelda hundi käitumisega karjas – kutsikas teab, et  sina oled karja juht ehk tema vanem. Tulenevalt hundikarjas käitumisest, siis koer ei hakka kunagi oma „vanemate“ üle domineerima. Seega ei ole põhjendatud jõuvõtete kasutamine koera endale allutamiseks. Hundikarjas kasvatavad vanemad oma kutsikaid hea ja lahkusega ning ei karista neid kunagi füüsiliselt. Sellist käitumist peaks ka inimene järgima. 
    Muideks, inimene on ainuke imetaja loomariigis, kes oma järglasi füüsiliselt karistab!

MA TAHAN, ET MU KUTSIKAS / KOER OLEKS ÕNNELIK! MIDA MA PEAN TEGEMA?

See on väga lihtne! Armasta teda tegudes mitte sõnades!

MAGAMINE

Kutsikal peab olema vaikne nurk, kus ta saab magada ja puhata. Üldjuhul magavad kutsikad 18-20 tundi ööpäevas ja koerad 14-16 tundi ööpäevas. Kui kutsikas magab, siis teda ei tohi segada! See tuleb ka pere lapsele selgeks teha! Rahus magamine tagab kutsikale turvatunde ja tasakaalu. Kuna kutsikas/koera on sotsiaalne olend, siis ta tahab magada teiste elusolenditega koos – selleks võib olla teine koer või inimene. Koera ei pea võtma enda juurde voodisse, aga tal peab olema võimalik tunda, et tema ümber on teised elusolendid. Kutsikat/koera ei tohi panna puuri kinni, kuna siis ei ole tal võimalik reguleerida külma-sooja tunnet, kui see peaks olema vajalik. Koerad vahetavad magamise ajal ja ka öö jooksul mitmeid kordi magamiskohta, kuna reguleeivad enda külma-sooja tunnet.

SÖÖMINE

Kutsika toit peab olema täisväärtuslik ja tasakaalustutud, et ta saaks kätte kõik vajalikud toitained, mida ta arenguks vajab. Sööda kutsikat alguses 4 korda päevas, 6 kuuselt 3 korda ja 12 kuuselt 2 korda päevas. Vahepeal võib mängida koeraga maiuseotsimise mänge (mis on nn vahepala eest). Vali oma kutsikale sobiv toit – kas kuivtoit, toortoit või segu mõlemist. Kui kutsikal on kõht täis, siis on ta rahulolev ja mänguhimuline. Taskaalustatud toit sisaldab loomset valku, süsivesikuid, rasvaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Koerad armastavad erinevaid maitseid – paku neile seda!

MÄNGIMINE JA SOTSIALISEERUMINE

 kutsikale on oluline pidevalt suhelda ja olla koos teiste koertega, et nendelt õppida ja neid jäljendada. Samuti on kutsika arenguks oluline mängimine teiste kutsikatega. Selle käigus nad õpivad tunnetama piire, kuidas teistega suhelda. 12 elunädalaks peaks kutsikas olema kohtunud ja näinud erinevaid koeri, inimesi ja situatsioone – täiskasvanud, lapsi, vanu, noori, eri tõugu, suurus, värvi kutsikaid, koeri. Siis kasvab temast terve närvisüsteemiga koer, kes pole pelglik.  

Kutsikatele meeldivad lõhnamängud, mida võiks mängida nii, et poetada talle maha maiuseid, mida ta lõhna järgi peab üles leidma. Sellist mängu võiks alustada väga lihtsalt ning järk-järgult peita maiuseid raskematesse kohtadesse, mis nõuab suuremat leidlikkust.

Kutsikatele meeldib mängida ka lastega ja täiskasvanutega. Siis oleks parim mäng palliviskamine ja köie tirimine. Tee kõike mõõdukalt – umbes 3 korda järjest.  Kui mänguhoos võtab kutsikas lapse jalast-käest hammastega kinni, siis tuleks kutsika tähelepanu mujale meelitada ja anda selle asemel mänguasi ja vabastada lapse käsi/jalg.

Osale kutsikaga mängu- ja sotsialiseerimise koolis. 

ÜKSIOLEK KODUS JA PUHTUS

Kui kutsikas tuleb oma uude koju, siis anna talle aega harjuda. Ka lapsed peavad andma kutsikale aega kohaneda oma uue koduga. Ära ole pealetükkiv, las kutsikas tuleb ise sinu juurde kui ta selleks valmis on. Ära aja teda taga, ta ei ole mänguasi, tal on tunded ja ta igatseb oma ema ja pesakonna järele. Harjumine võtab aega mitu päeva. Ära jäta kutsikat üksi koju. Üksiolekut peab harjutama järk-järgult. Ära jäta kutsikat terveks päevaks üksi koju (Sa ei jäta ju last ka üksida koju). Esiteks hakkab tal igav ja igavuse peletamiseks hakkavad koerad närima, kaevama ja muid tegevusi välja mõtlema, mis ei pruugi inimesele meeldida. Teiseks on hirmutav päev läbi üksinda olla ja siis võivad koerad hakata lakkamatult haukuma.

Pissima õpetamine lapi peale.  Üldjuhul kutsikad pissivad peale magamist ja peale ärevushetke. Pane kutsika pissimislapp kogu aeg samasse kohta. Taba see hetk ära, millal ta magamast tõuseb ja pane ta siis oma lapi peale, et ta teeks oma pissi sinna. Kui kutsikas pissib lapile, siis jäta see mingiks ajaks maha, et ta leiaks järgmine kord õige koha üles.  

SUHTLEMINE – KOERA/KUTSIKA KEHAKEEL

Ole koeraga suheldes rahulik ja siis on ka su koer rahulik. Kui sa räägid teise inimesega karjudes ja agressiivselt, siis koer saab aru, et sa riidled temaga, sellepärast on oluline jälgida, kuidas sa koera läheduses käitud. Koerad matkivad teiste käitumist – kui kodus on vanem koer, siis kutsikas võtab tema käitumislaadi üle, aga koerad matkivad ka inimese käitumist. Sellepärast on hea igas stressisituatsioonis jääd rahulikuks – siis teeb koer sama. Kui inimene kardab, siis ka koer kardab.

Koerad püüavad konflikte vältida. Nad on konflikte lahendavad loomad. Tavaliselt on inimesed need, kes loovad konflikte koerte ja inimeste vahel. Koertel on tugevad instinktid konfliktide lahendamiseks, suhtluseks ja koostööks.

Koertel on oma kehakeel, mida nad kasutavad suhtlemisel üksteisega ja inimestega. Sellepärast on oluline inimesel koerte kehakeele märgid selgeks õppida. Seda, millal koer rõõmus on, teame me kohe, aga olukordi, kus koer ebamugavustunnet kogeb, enamast inimene aru ei saa ja tõlgendab valesti. Märke, mis koeral ebamugavustunnet näitavad, on ca 30 erinevat. Need tegevused aitavad koeral rahuneda, sellepärast kutsutakse neid ka rahustavateks signaalideks. Eri signaalid näitavad erinevat pingetaset, mõned on tugevamad signaalid, mõned näitavad positiivset erutust.   

Kehakeel, mille abil koerad stressisituatsioonis ennast ja teisi rahustavad:

  • nina ja mokkade lakkumine;
  • haigutamine;
  • pea ärakeeramine;
  • selja või külje keeramine (ka istudes);
  • silmade kissitamine ja pilgutamine;
  • kaarega lähenemine;
  • lõõtsutamine;
  • enese raputamine;
  • pingeline maapinna nuusutamine, nagu ei märkaks midagi muud;
  • kõrvade peadligi hoidmine;
  • Esikäpa üleval hoidmine;
  • tardumine – stop – nii seisvas asendis, istudes või lamades;
  • aeglustuv liikumine;
  • kummardumine (esikäppade väljasirutamine);
  • kahe vahelt läbi minemine ehk osapoole poolitamine – kui koerad on liiga lähestikku, siis kolmas osapool jääb nende vahele;
  • „kutsika“ mängimine – tehes ennas väikeseks, näo lakkumine, silmade pilgutamine, „musitamine“

Ka haukumine on koera väljendusviis. Mõningad koerte märguanded on ähvardavad nagu urisemine, haukumine, hammaste näitamine, turjakarvade tõusmine, saba tõstmine, teise koera seljale pea panemine, otse pealeminek, jõllitamine. Neid märke tõlgendatakse tihti liiga tõsiselt, kuna enamus juhul on need tingitud erutusest situatsiooni pärast. Kui koer uriseb, siis ta annab väga tugeva signaaliga märku, et talle see situatsioon ei sobi ja siis peaks ta ka rahule jätma.

JALUTAMINE

Koertele meeldib liikuda. Nende loomulik keskkond on looduses liikumine. Kutsikaga jaluta lühikest maad. 6 kuuse kutsikaga võiks jalutada korraga maksimaalselt 1km. Kasuta alati trakse, kuna kaelas asuvad eluliselt tähtsad organid ja kaelarihm kahjustab neid organeid. Kaelarihm võib vigastada nahka/karva, kaelalihaseid, lümfisooni ja –sõlmi, harknääret, keeleluu, selgroolülisi ja –diske,seljaaju, närve, artereid ja veene, traheed, kõri, söögitoru, kilpnääret. Traksid peaksid olema eest V lõikega, et nad ei segaks esikäppade liikumist. Kehaosa peaks olema pikem, et rihm ei hõõruks esikäppade tagant õrna nahka. Alusta jalutama õpetamist toas või koduaias ja ära sikuta kutsikat rihmast. Lase kutsikal endale järgneda. Koera jaoks on jalutamine ümbruskonnaga tutvumine ning seda teeb ta läbi põhjaliku ja aeglase objektide (puud, põõsad, majanurgad, kivid jne) nuusutamine ja nuuskimise. See on koerale oluline, et ta saaks seda teha, sest sellega ta väsitab ennast mentaalselt. Kui lähed jalutama, siis võta endale see aeg ja lase koeral jalutuskäiku nautida  tema moodi.  Ära kunagi pane kutsikat jooksma ratta või auto kõrval, see on talle halb nii füüsiliselt kui mentaalselt.

Paku koerale vaheldust ja jaluta erinevates kohtades! Neile meeldib see!

Nipid kutsika koolitamiseks:

NII ARMAS KOER! MA TAHAN TALLE PAI TEHA!
Kui sa lähened koerale liiga kiiresti ja seega ebaviiskalt ja koer tunneb ennast ebamugavalt ja hakkab urisema või haukuma, siis seisa paigal ja keera ise pea ära. Sellega annad talle märku, et sa ei taha midagi halba.

SILMSIDE KOERAGA

Kui sa õpetad koerale silmkontakti -siis võid ise ka silmi kissitada, et kontakt tunduks pehmem ja sõbralikum. Kui sa kükitad koera juurde maha ja ta tunneb ennast ebamugavalt, kuna su silmad on tema omadega kohakuti ja talle tundub, et sa jõllitad teda, siis tõuse püsti ja vaata talle ülalt alla, siis see tundub talle kissitamisena ja seega vähem ähvardavana. Paljudele koertele on otsest näokontakti raske taluda.

KOER HÜPPAB SULLE PEALE

Keera koerale selg kui koer näitab agressiivsust või närvilisust sinu suhtes üles. Kui ta hüppab sulle peale (üles), siis keera talle selg ja ole seljaga niikaua kui ta lõpetab selle tegevuse. See on tugev signaal koerale ja kui sa seda pidevalt korda, siis ta lõpetab selllise tegevuse üldse.

TA TÕMBAB RIHMAST JA MULLE SEE EI MEELDI

Kui sa tahad kutsikaga/koeraga jalutamas käia, aga ta tõmbab rihmast ja sellepärast on jalutamine piinarikas, siis õpeta koerale kodus selgeks märguanne, millega sul on kerge tema tähelepanu endale tõmmata -näiteks keele laksutamine. Iga kord kui ta rihmast tõmbab, siis tõmba rihma tagasi – enda poole, et koer saaks aru, et tuleb aeglustada ja samal ajal püüa tema tähelepanu endale enda valitud märguandega. Korda sellist tegevust koos märguandega niikaua, kui ta aru saab, et peab rahulikult jalutama. Jalutamisel kasuta kindlasti trakse!

MU KOER ÄRRITUB TEISTE KOERTE PEALE

Kui su koer ärritub teiste koerte või inimeste või autode peale, siis jäta oma koera ja teda ärritava objekti nii pikk vahemaa, et see koera ei ärritaks.